Suuna keskkonnasäästlikkusele on võtnud ka merendussektor. Transpordisektor tarbib kolmandiku Euroopa energiast ning sellest merendus omakorda 13 protsenti. Kuni aastani 2020 (Läänemerel aastani 2015) võis laevades kasutada kütust naftast, millest paremad kütuseliigid olid juba autode või lennukite tarbeks võetud. See võis sisaldada isegi kuni viis protsenti väävlit. Praegune rahvusvaheline piir on pool protsenti (Läänemeres 0,1 protsenti). Võrdluseks – maanteesõidukite kütus sisaldab 0,00001 protsenti väävlit. Üha enam minnakse üle ka biokütuse, elektri või gaasi jõul töötavatele laevadele.

2021. aasta oli märgiline kogu Euroopa laevandusele, kui Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) võttis vastu meetmed, mille suur eesmärk on kuni 2026. aastaks vähendada laevanduse süsinikuintensiivsust 11 protsenti ning 2050. aastaks kasvuhoonegaaside koguheiteid poole võrra võrreldes 2008. aastaga.

Lisaks heitgaasidele tekivad merel muudki jäätmed. Tualettide reovee pumpavad Läänemere laevad sadamas linna kanalisatsiooni. Rahvusvaheliselt tekkis see kohustus alles mullu, kuid Läänemerel on seda tehtud aastakümneid. Duššidest ja kraanikausist tekkiva vee ümbertöötlemiseks rahvusvahelised regulatsioonid puuduvad. Kui kunagi visati tahked jäätmed lihtsalt üle parda, siis viimasel kümnendil on see olnud ebaseaduslik.

Laevad võivad kanda ka taimi, organisme ja baktereid võõrasse elukeskkonda. Üks võimalus selleks on ballastvesi, mida kasutatakse laeva stabiilsuse ja manööverdamisvõime suurendamiseks. Praegu peavad laevad ka ballastvett töötlema.

Üks meretranspordi kõige murettekitavamaid keskkonnamõjusid on aga müra ja juba ehitatud alustel on seda ka raske vähendada. Müra võib vähendada nii taimede, loomade kui ka muude mereorganismide arvukust. Seda mõju saab leevendada, võttes loodust arvesse sadamate ja mereteede planeerimisel. „Oluline on, et inimene saaks merelt oma kasu kätte, seejuures mere seisundit mitte halvendades ja ideaalis seda hoopis parendades,“ selgitab meretehnika programmijuht alusväärtusi.

Meretehnika magistriõppe programm alustab esimest korda tänavu sügisest. See annab süvendatud laevaehituse teadmised neile, kes õppisid bakalaureuseastmes väikelaevaehitust või mõnda muud insenerikallakuga eriala. Tabri mainib, et siiani pidid edasiõppimise sooviga tudengid suunduma välismaale – Norrasse, Taani, Soome, Rootsi või Prantsusmaale. Nüüd tuleb võimalus koju kätte. Kuna uus õppekava on ingliskeelne, lihtsustab see oluliselt edaspidist tööalast suhtlemist ja aitab kaasa töövõrgustike tekkele – merendussektori töökeel on inglise keel. Muidugi panustab rahvusvaheline magistrikava ka huvilistele naaberriikidest.

Õpe on loomult praktiline ning esmalt saab katsetada aluste toimimist mudelitel ja katsebasseinis. Saaremaal leidub laevaehitusettevõtteid, kuhu saab minna praktikale ja hiljem töölegi. Ja tööpõld on meretehnika sektoris seoses meretuuleparkide rajamisega väga lai, lubab Tabri.

TalTechi Kuressaare kolledžis tegutsevas meretehnoloogia kompetentsikeskuses asub Baltimaade suurim, 60-meetrine katsebassein, mis on varustatud lainegeneraatori, aktiivsummutiga ning kõrgkvaliteediliste allveekaameratega. „Saart ümbritsevat merd see siiski täielikult asendada ei suuda, sest looduses tulevad mängu veel tuule suund, hoovused, merepõhja iseloom ja palju muud,“ selgitas lektor. „Maa peale ehitades saame üsna täpselt hinnata, kui kaugele mõju ulatub, ja näha selgemalt ette erinevaid stsenaariumeid, mere puhul see nii lihtne pole,“ kõneles Tabri. Ta ise elab mere lähedal ja näeb iga päev, kui eriilmelised võivad meri ja rannik olla. „Meretehnika ja väikelaevaehituse programmijuhist kolleeg, insener Mihhail Afanjasev, ütleb: kui oskad ehitada laeva, siis oskad ehitada mida iganes,“ naerab Tabri.

Alates 2022. a. kevadest töötab Tabri Kuressaare kolledžis ka Läänemere Sinimajanduse Arenduskeskuse juhatajana, kus tema ülesandeks on tõhustada koostööd kohalike omavalitsuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel. „Meist peab lähitulevikus saama maakonna teadusmaastiku ning keskkonnaalaste väljakutsete lahendamise lipulaev,“ sõnab Tabri. Valikkursused gümnaasiumi(te)le, õpilaste suvekoolid ja Saaremaa teaduskool on vaid mõned näited Läänemere Sinimajanduse Arenduskeskuse tulevikutegevustest.

Tabri on olnud Kuressaare kolledžis keskkonnakaitse lektor aastast 2017. Tartu Ülikoolis õppis ta aga keskkonnatehnoloogiat, spetsialiseerudes doktoriõpingute ajal botaanikale ja taimeökoloogiale. Lisaks põhitööle teeb ta tänini ka loodushariduslikke matku ja taimeretki.

Noorte sütitamiseks teaduspisikuga annab Liinale head eeldused varasem töökogemus Eesti Teadusagentuuris teaduse populariseerimise üksuses ning paljud üritused, mida ta on aastate jooksul korraldanud. Tabri panustab ka Leisi kogukonnaellu, juhtides Leisi Kooli hoolekogu, osaledes aktiivselt Leisi osavallakogus, MTÜ Melsase Sahver tegemistes ning korraldades erinevaid liikumisüritusi. Ta kuulub Naiskodukaitse Leisi jaoskonda ning tegeleb ettevõtlusega. Tema suureks kireks on rahvatants ja jooksmine, millega ta on nakatanud ka lapsi ja kogukonda. Kui aega üle jääks, sooviks ta kogukonnale õpetada ka peotantsu.

Tutvu TalTechi Kuressaare kolledži õppevõimalustega: taltech.ee/kuressaare-kolledz

Vastuvõtt TalTechi on avatud ja avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale